Vamus a notar solu unes kuantes nosionis pur istar al kuryenti dilus akunt is imyetus.
Las kumunitas djudiyes a la Makedonija al anu 1941 tiniyen 2150 famiyes kun 7762 miembrus. Al tyempu di l'okupasyon fashista almane i bulgare, 300 Djidjos si fuyerun di Zagreb i Belgrad. Vinierun a Monastir i Skopje pinsandu ki ondi muzotrus las leyis antisemites son mas liberes. Ansine la djudiriye amuchigo in 8.000 pirsones (2).
D'il primer diye di Avril 1941 lus Almanis i lus Bulgaris, fashistas stuvyerun aruvandu todus lus bienis di lus Dj idyos , lus arujarun di lus lavorus, difindyerun il kumerchu, mus staven, maltratandu a kada pasu i a kada okazyon. Mityerun al puder todes las leyis antisemites (3). La vide di diye in diye stave mas dure i insupurtable. Mus impruvisimus tantu ki impisumus a vinder las kozes kidicharun a las kazes, las djoyes, las achugaris, lus atuendus di Pesah. La mansives stavemus organizadus al Hachomer Hatsair mas di 400 membrus i todus mus mitimus di la parti di la rezistensye. Para la gerila, a parti di la pruveze , arikuzj iymus bastanti paras , ropes, v istidus, kunduryes, kumanes i otres kozes ki si tinije diminister. Las kazes djudiyjes staven a la dispozisyon a lus membrus klandestinus, para las adjuntes, para guardar lus firidus gerilyerus para stampar las, fojes di propaganda di la gerila. Entri lus Dj idyos no avije espionis ansine al geto si lavurave mas libru. No aviye famiye djudiye ki n ayudave la gerila kun kualu pudiye. 20% dil puevlu staven direktamenti organizadus a las organizasyonis klandestinas (4).
La gerila a la Makedonija 1942-1943 stave flake i lus gerilios dispersidus pur lus kazalis londji di las sivdas. Las korespondensyes/ staven arumpides. Muchus mansevus Djidyos ki kiriyen yir a la gerilye (partizanis) no si pudyerun atar kun lus koreros (5). Un grupu di 17, Djidyos mansevus di Skopje stuvyerun aspirandu a la muntane Monte Negro (serke de Skopje) unus kuantus diyes, ma no vinyerun para a lus yivar kun lus partizanis. La polisiye bulgare lus afirarun i lus mandarun a Treblinka. Unus kuantus mansevus di Monastir i Skopje si fuyerun a l'Albanije i a la Gresye.
Al 11 marso a la 3h di manane 7148 Djidyos lus arikujerun pur fuerse i lus yivarun al monopolio a Skopje para dispues di 10 diyes lus mandar a Treblinka dondi ni unu no aturno. Ay djenti ki dizin i skrivin a lus livrus i artiklus ki lus Dj idyos no kijyerun yir a la gerila i pur estu no si asalvarun. No es varda! No pudyerun yir!. Pur estu arikuji mas di mil dokumentus para afirmar in ke situasion si tupo il puevlu f ,. djidyo. 1 ne tuvimus fuerse para resistir i amustrar ki il Djidyo savi luchar i Oo es spantozu. Mas di syen Djidyos tumimus parti direktamente a la gerila. Estreya Ovadja es proklamade eroina de la Yugoslavia. 20 gerilos kayerun a la gere, lus ki kidamus bivus mus dekorarun kun las mas grandis medalyas komu mirisidus di aa gere i mus fizyerun muches unoris.
Kombatimus in kondisionis ki in esti tyempu no si puedin imaginar. armes vyejes, munisyon poke, vistidus di tode manere i arimindadus, ningune ves afartadus, muches vezis diyes sin kumer, dipindiyedu di lus kazalis di lus kualus tiniyemus kunfiyense. Durmyemus a las rames di lus arvulis, mitides in rive di la 6evi. Muchus murierun di fambri i yi10r, si intidjarun. Il invyernu 1943-1944 fuey piz~adu i stavemus arudiyadus d' il inimigu, yivimus muchu mal. Al primer tyempu las actionis di lus partisanis eren inesperadus, afiravemus al inimigu durmyendu i ruinavemus lus objektus di las komunikasyonis. Kuandu la armade si amichugo/ in. formasyonis mas grandis i fuertis kun il ayudu di la Jugoslavia i la Al~ansa Engleza i Amerikana, arivimus a liberar il paiz i tumar parti a las actionis di gere mas grandis i importantis.
Un akuntismyentu mi kido in la memoria i no la puedu ulvidar.
Avril 1943 un grupo de 10 mansevus di 18-20 a8us arivo a la gerila a la muntane ondi stuvi i yo. Mi asirki, sto vyendu un maIlsevu ki avriyo il bugitu i kito une masa i mi dimando ki li de akue. "Sos Dj idjo" li dimandi. "Si" , cho un gritu, "stamus fuyendu di Sa1onika, lus stan alvantadu a lus Djid¾os . Un timblor mi paso pur il kuerpu, sto vyendu ki il gregu ki lus truchu si sta piliyandu kun il komandante.
Indune lis dyo slnu ki si atornin i ki si vayen kun lus gerilyos ~reg wus! Dispues di la gere a Sa10nika dimandi luke lis akuntisyo'. a estus mansevus. Il presidente di la komunita ki ere gerilyo no supu mi dar ripueste. Mi imaginu ki kayerun a las manus di lus Almanis! Stavan tantu kansadus, dezesperadus, fambr~osns, dimandu akue i riposu. Inde oy lus vey4dilantri di mi, ake~us ajus kun lakrimes, no lus puedu ulvidar. , . A Monastir (Bitola) i Stip no ay ni un Djidyo. A Skopja a la komunita djudiya stan skritus myembrus 150 pirsones. ,Fazemus muchus sforsus para sustiner la tradisyon i dishar testimonius ki a nestus ugaris biviyen Djidy~s.
ANNEXI0
Komo gerilerus i aktivistas a la gerila l prizerus
di las prizonis bu1gar~, prisionerus di gere a l'Alemaae i ofisyes di l"armade
Jugoslave dil 1941 fista 11 mars 1945 aparisyerun Djidjos ( 11 Instituto
de istoria de la Makedonija edito koleksyon di dokumentis dil 1941-1945
A .
ondi stan notades biografias de 60 nlnes i mujeris Djudiyes aktivistas
a la gerila kontrd. il fashizmu a la Makedonija) : Di Monastir.
Rafael Batino, Sarina Peso, Pepo Kamhi, lsak Sarfati, Eliyao Baruh, David Sadikario, Haim Sadikario, Beno Ruso, Marsel Demayo, Simo Kalderon, Avram Sadikario, Moric Shami, Myriam Popadich, Viktor Pardo, Roza®/ Kamhi, Nisim Alba, Solomon Sadikario, Samuel Sadikario, Viktor Mesulam, Murdo Nahmiyas, Murdo Todolanu, Estreya 0vadya, Jomila Kolonomos, Adela Faradji, Pepo Hason, Berto Ruso, Stela Kamhi, Aron testa, Aron Aruesti, Jak Sion, Gabi Nahmiyas, Elazar Chalom, Eli Faradji, leon Faradji, Isak Faradji, Berto Kasorla, I~ah Leon, Mois Mose, Peres Ruso, Leon Franko, Dario Aruesti, Rachela Levi, Alegra Nahmiyas, David Kalderon, Leon Kamhi, Isak lzrael, Salamon Kasorla, Rika Sadikario, Estreya Levi, Bato Anaf. ~ ~ ~,~S.j~~ Di Skopje: Djordji Blaer, Branko Fritshand, Sara Serveya, Sarina Bahar, Izidora Altaras, Zlata Fritshand, Aron Bahar, Mois Bahar, Sami Mizrahi, Milka Koen, Haim Talvi, Nino Maroko, Jole Ruben, Josko Fintsi, Haim Santo, Aseo Manuel, Jak Nusbaum, Hana Melamed, lrma Kastro, Viktoria Bahar, Avram ahar, Bilyo Mizrahi, Esperansa Talvi, Elmo Koen, Rita Koen, Mois Sason, Chalom Elazar, Alfred Melamed, Josif (pepi) Sion, Nina Aseo.
Di 0hrid: Helena Kavaeva-Etinger.
Di Stip: Isak Sion, Pepo Levi, Haim Levi, Matilda Baruh Sion, Pinhas Mordehay Bonano, Adela David Sion, Ana Murdo Jakar, Isak Santo Levi, Haim Levi, Juli Murdo Jakar, Mois Haim Levi, Chelebon Levi, Birya Mordehay Bonano, Samuel Levi, Haim David Bonano, Anri David Sion, w' v Levi, Vital Muson Sion, Birya Muson Sion, Muson Sion, Albert lsak Levi, lsak David Sion, David Sion i otros (4).
Di estus Djidyos numbradus, la mas grandi partino Menachem Sabetay Nato , Chelalon levi, Jak Pana Haim Lev i , Besalel Pepo Murdo Jakar, Pepo Jakov Koen, Isak Moris David Haim Levi, 8aruh Mois David Samuel Sion, David Pepo Jakov Koen, Baruh sb asalvarun.
Notes:
1. Koresponde a la Republika Masedoniena.
2. J. Ko10nomos : Proverbs, saings and tales - published by the Federation of Jewish Communities in Yugoslavia. Belgrade 1976 (FragmeIl from the history of the Macedonian Jews (49).
3. A. Matkovski: A History of the Jews in Macedonia. Skopje 1982.
4. Zhamila Ko10nomos and Vera Veskovich-Vangeli: The Jews in Macedoni During the Second World War ( 1941-1945) : Collection of Doeuments. Mac~ donian Academy of Sciences and Arts. Skopje, 1986 (p. 101,102,106,108)
5. Izvori za O.B.R. vo Makedonija 1941-1945, kn. 5, s. 377, dok. 368.